X
Ma justkui tean, mismoodi kasvab rohi,
mismoodi puhub tuul või sajab vihm,
tean umbes sedagi, kuis koeb ja kooleb lõhi,
kuis lahvatab ja raugeb kihk.
Ma justkui tean, kuid ikkagi ei jaga,
et kuidas just ja üleüldse – miks?
On kõige sees ja kõige ees ja taga
üks tundmatu, üks määramatu X.
Justnagu tabamatu meson-boson
on olemises saladus, see X.
Ja ma ei tea, kuid seda enam usun,
et ma ei peagi teada saama miks.
Ja puhub tuul ja niidul kasvab rohi
ja kõik mis on, on korraga ÜKS.
Jões jälle koeb ja jälle kooleb lõhi
ja X on X on X on X on X.
/ V. Koržets /
Tere!
Mina olen X!
Mina olen Evita Lauren Veik. Olen 17 aastat ujunud kui seesama lõhi…vastuvoolu. Vastu, üles, ÜLES!…ikka see X!
Ma tänan, Teid, et võtate aja ja loete ära mu pöördumise.
Olen enamuse oma elust elanud Laulasmaal, koolis ja vabalajal on mind ümbritsenud lummavad vaated ja energia, mida see küla kannab. Mul on au öelda, et olen tallanud legendide radu.
Papa Elleri männil istudes olen kuulanud mere ahastust ja rahu.
Lõkkeõhtud mu sõpradega öisel rannal koos loojangu ja koiduga, on viinud meid unistuste manu, mis toidavad, innustavad ja inspireerivad…
Meie küla, maailmale tundmatu koht…on häll. Häll millest on sirgunud head inimesed. X!
Nüüd kui, ma olen astunud sammu lähemale isesesvusele, tunnen ma aina enam.
Ma tahan nüüd ise anda ja luua sellest enamat, tuua sellesse mändide vahel kasvanud inimese ellu rohkem särtsu ja kirge, julgust välja astuda ja mind tõmbab Argentiina, mul on tunne, et see koht annab ühele põhjamaa tüdrukule särtsu juurde ja aitab luua enamat nendes külmades ilmades . Pean olema igapäev parem mina. Igapäev kasvama.
Parem mina, soovib peale keskkooli asuda elama Viljandisse, teater…mu arm.
Juba väikese tüdrukuna oli minus see teadmine. Olgu nagu on, aga sinna on aeg veel minna.
Aga Argentiinasse! Mul tekkis huvi vahetusõpilaste eluolu vastu… Rahuvsvaheline organistatsioon YFU!
See näib just see mida ma vajan! Peale põhjalikku uurimstööd ja lõputute blogide lugemist jmt. sain iseendale kinnituse. Just see!
Oi, oi…raskem osa oli ees. Minu emme! Kuidas mu ema lubab mind kusagile, võõrasse riiki, aastaks? Keeruline…aga ohh imet. X!
Armas lugeja.
Justkui valem on koos….aga tehe ei tööta.
Et mina saaksin elada, õppida ja kogeda aastat Argentiinas on minul vaja kokku saada toetustena lähikuudel 7900 eurot.
Et see summa oleks igapäev lähemal, ma käin tööl (keskkooli kõrvalt) , mu armsad sõbrannad korraldavad kontserdi, mille kogu tulu läheb minu toetusarvele.
Ma ise otsin ja räägin igapäev võimalike toetajatega.
Minu pöördumise mõte on, palun, kui Teil on vähegi mind võimalik toetada rahaliselt.
Tehes annetus otse YFU loodud kontole.
YFU Eesti MTÜ arvelduskontole:
Swedbank EE042200221001141378
Selgitus: Toetan Evita Lauren Veiki oma unistuse täitmisel.
Ma lõpetan taas Vladislav Koržetsi sõnadega, ühe salmiga ta luuletusest “Puudutus”.
…Sa oled sääl niidu peal virge
ning korraga avaneb meel –
see hommik on kerge, on kerge
ja selge on lindude keel.
Ma tänan Teid!
Ma naasen koju…see hommik on kerge!
Kallistan Teid ja Tänan!
PS: kui teil on lisaküsimusi, olen alati valmis vastama Teie kirjadele!
Päikest, siiralt, Teie,
Evita Lauren Veik
Laulasmaa 2016
Evita Argentiinas 